olid handsapäevad või ei olnud?

käisin kah tarbatus handsapäevadel.
reedel oli mul koondamisteade ja -rahad käes ning tegin teistele välja.
ostsin viis pudelit viina, paar kilo krakovi vorsti ja ämbritäie kilusid. euroalustest tegime mõnusad istumisealused, kaablitrumlist sai pidusöömaajalaud. nii me siis tähistasime minu viimast päeva -piiks- töökas kollektiivis. ülemus käis paar korda üle ukse kaemas. ütlesin talle, et kui ta ei ühine meiega, siis käigu...
rohkem me teda ei näinud.
laupäeva hommikul istusin bussi peale, et handsapäevale kimada. pea lõhkus valutada.
lohutasin ennast sellega, et tarbatus saab ehtsat handsat.
aga võta putlist. ei olnud samakapäev.
kuradi kurat - vandusin.
tuli õllega leppida.
tibi tuli kohe ligi, küsis - mida mulle?
kähisesin vastu - leiba ja vett, õieti õlut ja praadi.
huvitav, et jook tuuakse välgukiirusel kohale, võrreldes praega. kõõnisin ühekorraga pool kannu soolikaisse. hea tunne tekkis.
siis sain mahti rahvamassi silmitsema hakata. kas petsid mu silmad või nägin tonti: ammukadunud sõber tormas kiire kõnnakuga mööda. jõudsin hõigata, kui ta peatus ning mind tunnistas. ilmetu nägu läks irvele - tundis mu ära, raibe. siis trügis ta rahva seas mu laua juurde, viskas viieka pihku ning istus mu vastu. tellisin talle ka saku rocki ja praadi.
peale teist kannu jalutasime püssirohtu.
kuidas ma pirogovi künkal võmmi masinasse sattusin, ei mäleta ei mina ega ka a.i.v.o.
täielik müsteerium.
nagu hulkur hiljem ütelnud - tarbatus ei tasu saku õltsi pruukida -