aadrilaskmine augustikuus

see tuli ootamatult...
seisin trepil ja tõmbasin kopsudesse õhku sisse, astmeliselt.
ja siis ta tuligi.
seda ei saanud tagasi hoida. nagu tormi-iil pani õhu liikuma.
-aaahh--- aaaaahhh--- aaaaaatsihhhh....
aevastasin täie mõnuga.
kui hetkega toibusin, tajusin, et miskit hakkab tilkuma.
tõmbasin käeseljaga nina alt - punane jutt jäi sellele pidama.
diagnoos - veresoon lõhkes.
kiirustasin lauda taha - sõnnikuhunniku kohale kummardudes lasin verel tilkuda, kuni see ise kinni hüübis.
nuuskasin verise tatiläraka samuti sõnnikuhunnikusse, hakkas jälle verd tilkuma.
kui lõpuks lõõrid puhtad ja enam liblesid ei tulnud, haarasin peoga rohutuutsaku ning pühkisin ninaaluse enam-vähem puhtaks.
lonkisin pesukausi manu. vihmaveest kogutud vesi oli karge, kui lasin sel uhtuda üle näo. hüübinud vereplekid olid visad kaduma.
kallasin punaka pesuvee lillepeenrasse.
läksin kaevu manu - pumpasin pool ämbrit puhast kaevuvett.
selle veega loputasin pesukausis oma larhvi veelkord üle.

hiljem ühe külamehega juteldes mainisin seda vahejuhtumit. 
see küsima - vasakust ninapoolest?
mina jälle pärast mõnehetkelist mõttepausi noogutasin.
-tead, see ju südamepoolne, mul ka tavaliselt vasakult poolt, kui jookseb.

kuhu küll on parmud jäänud

täna õhtul tabasin, et parme pole enam... 
kuidagi kurb hakkas.
hinge jäi kraapima üks vana lauluviis -
 
kuhu küll mu õlled läind, mis on neist nüüd saanud? 
kuhu küll mu õlled läind? lõnksatas kõri parmul... 
kuhu küll õlled läind? parmud need ära joond. 
mil ükskord mõistad sa? kui ükskord mõistad sa...
kuhu küll on semud jäänd, mis on neist saanud? 
kuhu küll on semud jäänd? kiirelt kaob kõrtsis aeg 
kuhu küll on sõbrad jäänd? langend on kõik nad 
laua all norisevad nemad kõik seal...
kuhu küll on parmud jäänd, mis on neist saanud?
kuhu küll on parmud jäänd, et enam ühtki ma ei näe
kuhu küll on parmud jäänd? viskaks neile sakummi -
augustiööd neeland nad, jahedad ööd neeland nad... 

läbi raskuste võlla poole

ma olen mõtisklenud mõne asja üle nii ümmarguselt kui sirgelt.
võtame näituseks koolitee valikuvõimalused, eks.
inimene läheb algkooli ja lõpetab selle.
valikuid on kaks - põhikool või elukool
kui ta valib põhikooli, saab temast veidi targem inimene, kes oskab peale lihtsa rehkendamise ka murdudega ümber käia. samuti on algeline võõrkeelemekk man.
kui valib aga elukooli, võib (aga enamasti ei pruugi) temast saada pätt ja kaabakas (see näide on võetud tänavalaste elustikku kajastavatest dokumentaalseebikatest).
lõpetab põhikooli, valikuvõimalusi juba rohkem: keskharidus, keskeriharidus (tehnikumid jne.)
valikutesse on jäänud ka elukool - valib selle - ei pruugi saada saada inimesest pätt või kaabakas, pigem juba ontlik pereinimene.
edasi keskhariduse lõpus terendab jälle mitu võimalust - kõrgharidus või ... üllatus- üllatus - elukool.
saades kätte kõrgkooli lõpudiplomi - on valikuid juba üks - teadagi... elukool.
ainult et pättlus ja kaabaklus on asendunud inteligentsiumiga.
kui inime on inteligentsiumist küllastunud, võib temast saada libedik ehk siis kõrgema astme kurjategija - poliitik. 

augustiluul

hull mõte augustiööl 
kui kusti rohu peal' 
liblikale oli ränk töö 
kui ta lendles alt joa
mõtle: miks kuradi päralt
ei lendle ta küll joa pealt?