kuhu küll on parmud jäänud

täna õhtul tabasin, et parme pole enam... 
kuidagi kurb hakkas.
hinge jäi kraapima üks vana lauluviis -
 
kuhu küll mu õlled läind, mis on neist nüüd saanud? 
kuhu küll mu õlled läind? lõnksatas kõri parmul... 
kuhu küll õlled läind? parmud need ära joond. 
mil ükskord mõistad sa? kui ükskord mõistad sa...
kuhu küll on semud jäänd, mis on neist saanud? 
kuhu küll on semud jäänd? kiirelt kaob kõrtsis aeg 
kuhu küll on sõbrad jäänd? langend on kõik nad 
laua all norisevad nemad kõik seal...
kuhu küll on parmud jäänd, mis on neist saanud?
kuhu küll on parmud jäänd, et enam ühtki ma ei näe
kuhu küll on parmud jäänd? viskaks neile sakummi -
augustiööd neeland nad, jahedad ööd neeland nad...