kord... kolmas osa

kord ühel pidul sattusin üleloomulike jõudude meelevalda.
peale paari raundi võitluses vägijookidega tekkis suitsuhimu, aga suitsetada tohtis väljas trepi peal.
restorani teiselt korruselt trepist alla tulles põrkasin kokku ühe vuntsiga.
vabandasin tüli tekitamise pärast - vunts läks restoranisaali, ise liikusin välisukse suunas.
nii, kui ukse lahti lõin - seesama vunts oli trepil suitsu tegemas.
mul läks ähmiga meelest, milleks ma alla üldse tulingi.
hingasin paar sõõmu värsket õhku ja keerasin ukse pealt ringi ning naasesin pidusaali.
ma hämmeldusin, kui nägin taas sedasama vuntsi laua ääres istumas.
hakkasin juurdlema - nii, kummutan ühe pitsi... häähh... sakumm peale, niinii. trepil ma ette kedagi ei lasknud? ei! aga kuda kurat siis sai üks inime minust kaks korda mööda ilma, et ma näinuksin? hõkk...
mina vana loll ei teadnud, et tegemist oli kaksikutega.

kord käisin koolis.
pinki nühkides olid mu koolivormi käised üsna pea auklikud.
ma loll ei nõudnud nahast lappe küünarnukkidele.

kord täistuubitud bussis sõites panin tähele, et minu ümber on meetri jagu ruumi.
tükk aega otsisin selle põhjust, et kas haisen liialt - nuusutasin ennast, ei miskit.
järgmisel hommikul panin spetsiaalselt puhtad riided selga - sama jama.
hakkasin juba muretsema, kas ma eneseteadmata olen mõne arvates pervert või asotsiaal?
ma loll järasin sibulat ja küüslauku.