parmud - alhvred hitskoogi võtmes

kui paar päeva tagasi jõudis eesti meediasse uudis, mis pani mõned muigama, ei osanud paljud arvata, et tegu võis olla ühe intsidendiga paljude seas. 
parmu taga ajanud sohver vänderdas teel - oli pea kõikide ajalehtede esikülgedel. 
järgmise päeva peauudiseks oli parmu tunnustega naiskodanik hulpimas supelrannas.
tänase peavoolu meediumi uudiseks - päästeamet hoiatab! parmud ründavad... päästeamet soovitab inimestel koju siestat pidama jääda. 

nende uudiste taustal võtsin mõned telefonikõned ühe maailma salajase ühingu liikmetega ning palusin neil tulla ülisalajasse laboratooriumi g maakonnas x-meetri sügavusele punkrisse.
ei läinud palju aega kui uuno ja naadja tulid peaaegu koos. stopper näitas siiski, et esimesena jõudsin mina kohale. uuno ja naadja, nagu ma tuvastasin neilt võetud proovidelt, olid tulnud ühe talu heinalakast, kus nad heina tallasid mitu päeva. mida nad öösel tegid? millega noored ikka tegelevad... 
seejärel lendas kohale langevarjusporti harrastanud herr m koos oma tubli abilise frau manipenniga.
ning kõige lõpus sadas taevast alla igati ontlik kodanik mr.domb, kes vastu maad mütsatades tõi võikaima karje, mida inimkond polnud aegade algusest saadik kuulnud.
turgutasin mr.dombi pudeliveega, kuni ta silmad avas.
mr.dombi lai naeratus tõi kõigile lootuse, et tänane päev võib lõppeda teistmoodi.
aeg liikuda! - andis herr m korralduse. meie kõigi turvalisuse huvides ma ei räägikski, kaua meil läks kohale jõudmiseks.  
sisenesime osavalt maskeeritud koopasuhu.
vaatasin hetkeks selja taha. minu tegu kordasid ka teised.
seda, mida me nägime, ei unune eales - linn oli täielikult zombistunud parmude meelevallas.