õlletest: jõulusokk

kui ma täna netti ilmusin, ei osanud ma aimata, et jõulud parasjagu käibel on. maausulistel pidi lausa uus aasta käivitund, sest enam kipu päevad ei lühenema meie laiuskraadidel. nüüd on takkalükkamist vaja, et nagu eestlaste komme kipub olema, algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama kah.
tagasi tulles alguse juurde - kiideti tänast kangelast , et mul tekkis tahtmine ka proovida, kas kiitus ikka tõele vastab.
mul sel aastal sussi aknalaua peal polnud ega jõulusokki kamina küljes rippunud, siis haarasin poest kaasa hoopis pudeli, millel kiri - jõulusokk. viimase näol on siis tegemist tume pühadeõllega, millel alk.6,0%vol. kuna see kesvamärjuke oli saadaval kahes erinevas, liitrises ja pooleliitrises mahutis, näppasin siiski väiksema nõu. silt oli hästi stilistiseeritud - tumeda taustaga hõbeääritud silt, kus keerusarvedega soku pea ja hõbedane rahvuslikus kangastiilis ristike - sobides lauale, ilma et häbenema peaks.
kuigi mu haistmisorganid on ajutiselt rivist väljas, siiski õrn odralinnase lõhn tungis ninna, kui pudeli avasin. siit järeldan, et tegu on maitsva õllega. kallates jõulusoku carlsbergi 0,4l õlleklaasi, tekkis tumepruuni vedeliku peale helepruun vaht.
mekkima asudes mõtlesin, millise õllega ma seda jõulusokku peaksin võrdlema.
kangust paistab teisel küll olema, sest pärast paari-kolme mehist suutäit tundsin rindu tekkivat soojust. maitse on pigem mõrkjas, mis on suus üsna pikka aega. enam-vähem samasugune maitse jääb ka pärast musta põranda või vähe kergelt kõrbenud leiva söömist suhu.
nüüd kerkis ajukäärude sügavamatest soppidest välja, et kui tarbatus pruuliti ammusel ajal diselit ja turbodiselit, sai ikka noid mekitud. ja paar aastat tagasi haljala rahvas tõi välja talveõlle, mis andis sooja. olles hinnalt üks soodsamaid õllesid...
oh, olid ajad...
oot, ma võtan nüüd vahepeal ühe lonksukese. siis kirjutan veel.
jõulusokk on siis seltskonna õlu, mida ei pea ühekorraga ära jooma, nagu saksmannid saku reklaamis seda tegid.
seega ajaviitmise märjuke on tänane kangelane, sobides eestipärases kõrtsis prae kõrvale.
pool liitrit õhtu kohta pole paha. eriti veel siis kui seltskonnamängud vajavad turgutamist - näiteks keerutades kena näitsikuga tantsupõrandal või on käsil mesilane-aias-tüüpi rahvalik mäng, siis hüppad korraks oma õllekannu juurde, võtad punnsuutäie ja jätkad sealt, kus ennist pooleli jäi.
muide, tagaküljel on soovitus, kuidas õiget jõulusokku teha.
muhe õlu, ütleksin...
punkte annan esialgu antud õllele lausa 9.